Igapäevashit

Kolmapäev Prespa järve ääres

Ärkasin hommikul kell 8 nagu pea alati. Kiire dušš, hubane omlett hamba alla, paar sigaretti ja olin valmis. Astusin 9.40 Getost välja et Ewaga kokku saada, ning läksime Vero (kaubakeskuse) ette et lõpuks Muroga kokku saada. Paarsada meetrit kõndimist ja asusime hääletama. Esimesed 5 minutit ei saatnud meid mingi edu, seega otsustasin õlle avada.. Ka õlle lõpuks polnud me kuskile jõudnud, seega viskasin puu najale, mille varjus me seisime, istukile ja hakkasin Sartre'd lugema. Ewa võttis hea hääletamisõnne tõstmiseks välja mp3'e ning niipea kui ta klapid kõrva sai peatus auto ning viis meid otseteed Järve äärde, kuna see asub Albaania piiri ääres ja sinna oli juht ise teel.

Jõudnud järve äärde, avasime piknikuteki, viskasime pikali ja nautisime ilma, tegime väikse piknikulõunastamise, lamasklesime ja lugesime raamatuid. Lõpuks kui piisavalt lebotatud sai läksime Mauroga ujuma. Plää kui soe vesi juba oli, ja taevas mis ka selge kui vesi, kõrvetav päike ning meid ümbritsevad mäed lõid parima atmosfääri mida soovida oskad. Paar korda supeldud, kuivasin hetkega päikese käes ja nautisin seda veelgi et lõpuks peale näo ja käte miskit päevitada.

Kell oli lõpuks saanud 4 ja hakkasime vaikselt kokku pakkima, väga vaikselt. Jõudsime lõpuks viie paiku hääletuspunkti. Ja seekord oli seis eriti perses, meist möödus pooleteist tunni jooksul mingi 15 autot vb.. Kui kell oli saanud pool kaheksa asusime nördimsest jala trampima mis oli minu jaoks eriti keeruline kuna kuna mu jalas olnud flip-flopid polnud selle tee jaoks üldse tip-topid ja pealegi hakkasin tundma päikesekõrvetusi oma nahal mis varem märkamatud püsisid.

Lõpuks pool 9 kui oli juba täiesti jahe ja suht pimedaks läinud peatus lõpuks üks minibuss mis viis kohaliku bussifirma juhte koju. Jõudsime Resenisse nendega kust hääletamine pidanuks olema palju lihtsam. Kuid kui teele jõudsime ja peale 5 minutit peatus vaid üks auto ja sisse istudes avastasime et see on hoopis takso, loobusime lõplikult hääletamisest ja sõitsime sellega Bitolasse, mis osutus tegelt odavamaks kui buss kuna 30 km eest maksime 3 peale kokku 5 euri. Jõudsime lõpuks koju, hüppasin poest läbi, ostsin tobi ja veits süüa ja koju jõudes peale paari võikut ja külma dušši vajusin ära.. Täna on kõrvetused eriti valusad rsk :S

Neljapäeval ei teinud ma eriti muffigi, ja reedest hakkas jalka mm mida nüüd tänaseni pingsalt jälginud oleme, alati mõne õlle saatel jne. Hetkel nälgin jälle, aga homme saab jälle rahaasjad korda.