Sünnarist ohridisse

Sünnar, Pivofestar ja Ohrid

Ma ei mäleta mis vahepeal juhtus väga, Marie ja Pat läksid minema jne. Igaljuhul neljapäeval päev enne mu sünnarit läksime õhtul välja, sain maffi Marianilt ja paffisime kõik koos rõõmsalt, mina Ewa, Mauro ja Marian. Peale seda läksime üht kontserti jälgima. Ja see oli imepärane selleks õhtuks. Mõnus soe ilm, mõned maffid ja õlle täiustasid mahedat muusikat. Peale seda läksime edasi parki jooma ning lahkusime mingi 1 paiku keskelt..
Järgmisel hommikul ärkasin, tegin tegusid, pakkisin jne kuni lõpuks poole 4 paiku kokku saime et hääletama minna. Saime suht kiirelt auto peale ja otse Prilepisse, kus 5 paiku alustasime purksi ja õllega. Siis liikusime Astridi, kohaliku vabatahtliku korterisse et asjad jätta ja oodata kuni ilm veits jahedamaks läheb kuna oli kõrvetavalt kuum. Kell 7 vms süütasin oma viimse joindi ja kallasin viimase topsi õlmarit enne kui Festivali alale tagasi läksime. Saime kokku prantslaste Arthuri ja Marjoriega ning hakkasime õlmarit kallutama. Siis 10 paiku läksime rongijaama Chrisile ja Carolinele vastu. Peale jälle üht trippi astridi poole jõudsime tagasi ja hakkasime veel rohkem jooma. Istusime ühes telgis koos peacecorpi vabatahtlikega Usast ja nautisime festivaliatmosfääri. Kui mu sees oli oma 7 õlle ja suht täis, sai tantsitud ja hullu pandud jne, avastasime et see õlletelk pannakse kinni ja veel parem, meie eest on makstud..
Liikusime edasi kuskile baari kus läks eriliseks mürgliks, Alustasime tantsimisega kuid see jõudis kiirelt edasi segaseks hüppamiseks, karjumiseks ja mällerliiklemiseks. Mõni pits tekiilat tegid ka oma töö, ja kui 5 paiku Ewa, Mauro ja Goshaga hüvasti jätsime jõudsime varsti Chrisi ja Carolinega Prantslaste karavani, kus imetlesin oma rottilastud õlleklaasi kuni Astridi poole jõudsime. Enne veel kui magama jõudsin mõtlesin kui suurepärane sünnipäev mul oli. Olin ülimälleris, kuid nautisin igat hetke sellest, mu kingid olid ka parimad ever, nagu näiteks 2 pitsi, tuhatoos ja õlleklaas mille rotti lasin viimasest baarist. Mu ümber parimad inimesed, nagu päiksepaisteline Ewa, Iiri joomakaaslane Chris, tuulepea Caroline, veidi kahtlaselt omapärane Mauro Arnold svartsernigger ja kõik need teised kes tegid selle päeva parimaks.
Järgmine hommik olin suremas, nii jõhkrat pohmakat polnud ma ammu tundnud. Siis kui end viimaks püsti sain, ronisin poodi, a kuna sandaalide jalga saamine tundus liiga keeruline bizniss olevat mu jaoks läksin paljajalu. Asfalt kõrvetamas jalgu keksisin poodi tervitades kõiki sees olijaid FODASSS'ga. Ma arvan et kõik poes olijad pidasid mind poolearuliseks tondiks, a mul oli pohhui.
Peale tundideviisi lebotamist ja kannatamist sain sõnumi Ewalt et nad on liiga sitas seisus et hääletada Prilepisse, seega tegime sõjaplaani liigutada pidu Bitolasse, ning peale veel oma 4 tundi passimist läksime keskele, jõime viimased festariõlled ja hüppasime bussi peale.
Minu pool hakkasime koheselt jooma ning peale õlle liikusin ma rakija poole ning see littis peale 2 tunnist joomismängu konkreetselt ära. Nii ära et kui head ööd Carolinele ütlesin ja viimast korda Fodass hüüdsin käed üles tõstes kukkusid mu püksidki maha..Fodass..
Järgmine päev algas pohmeelaga, kuid kella kolmest hakkasin jooke neelama. Kuna kui kõik kokku saime mu elutoas tuli Ewa mõttele et mängiks tõde ja tegu. Alles järgmine päev avastasin kui haige mõte see oli. Esiteks jõime pidevalt ja tolle viie tunni jooksul tegime kõike et mu naabruskond peaks mind mingiks ära kammind totakaks. Esiteks läksin naabri ukse taha ja küsisin talt peldikupaberit, põhjendades et tahan ilgelt sittuda. Siis jooksin maja ees Indiaanikostüümis tehes sõjahäälitsusi. Tantsisin kleidis oma maja ees, hoiatasin naabreid tuleva maailmalõpu ees, jooksin ümber maja lauldes, viskasin püksid maha jne jne. Teisedki tegid seatempe, Mauro viskas oma püksid poes maha kogu rahva ees, Ewa käis antenn pea otsas ringi ja ütles mu naabile „I'm a TV, can you turn me on“. Vele läks poodi veini ostma, otsa ees kirjad „I'm your bitch“. Mauro kutsus 60 aastase kohtingule ja tegi abieluettepaneku mingile tüübile. Chris strippis 7 aastaste laste jaoks ja Caroline peaaegu abiellus ühe poetöötajaga.
Peale seda mingi 9 paiku hakkasime liikuma keskele.. Tee peal jõime ära veel 2 pudelit veini ja kogu teekond oli päris naljakas. Chris ja Caroline pidasid toidusõda ja vaidlesid sõna Retard häälduse üle. Kui jõudsime baari jõime rõõmsalt edasi, õlle, tekiilat ja mingeid muid kahtlasi shotte. Vahepeal tahtis Chris skoorida mingi kena Makedoonia piffiga ja kui wingmanina tõmbasin ta vestlusesse mingite piffidega tuli ta 10 mintsa hiljem tagasi ütlemata miskit, lihtsalt imiteerides lennuki kukkumist :D.. Peale seda üritasime minna Raschekori kuid see luhtus kuna kõik peale minu kandsid lühhareid ja see oli keelatud. Rääkisime veel mendiga kui naeruväärne see on ja temagi nõustus meiega. Seejärel läksime kellatorni juurde parki, ostsime ühe suure õlle jõime edasi, kuid vahepeal tuli Carolinel idee minna purskkaevu ujuma ja seda ta tegigi, 3 korda tõmmates kaasa Ewa ja seejärel Maurogi. Lõpuks siiski ronisime takso peale ja läksime koju.. Oli üks paganama tore õhtu.. Ainult et järgmine hommik vaatas mind silmade armee, pooled naersid ja pooled vaatasid mind kui imelikku väärakat.

Vahepeal

Teisipäeval juhtus minuga miskit millest ma pikemalt ei räägi, et miks ja kuidas, kuid kogu mu unistustest ja lootustest loodud maailm kukkus hetkega kokku ja mulle otse lagipähe.. Seega helistasin oma lemmiklibule Maryjane'le, kuid see oli viga, sest peale paffimist kui püüdsin magama minna, andis see mulle parakad.. Kuulsin hääli nagu keegi kõnniks mu korteris, ja mingit kavalat irnumist nagu nois õudukates. Peale kaht korda täiskontrolli et keegi tegelikult pole mu korteris läksin tagasi voodisse püüdes lihtsalt veenda ennast et türa jää magama raisk, ära mõtle enam.
Järgmine päev oli endiselt perses meelega ja masenduses, seega pidin linnast põgenema, sest seda ma oskan kõige paremini. Läksin Kavadarci et Pedroga kokku saada ja veel manti sebida. Hääletamine oli eriti vittus seekord ja enamuse ajast ma lihtsalt kõndisin, kuid see päev oli parajalt väsitav, seega kui koju jõudsin olin valmis pikalt magama.. Kuid oo ei 20 mintsa peale seda kui koju jõudsin jõudis kohale Mauro 2 hollandlasega kes vajasid öömaja paariks ööks. Vaimus vandusin no türa küll, kuid ei saanud neid perse ka saata. Seega leppisin paratamatusega ning peale jutlemist ja teiste lahkumist sain aru et kui tegemist on Hollandlastega peab maffi tegema ning seda me ka tegime.
Järgmine hommik olin ikka veel kuradi väsinud, ning lülitasin oma telefööni välja et keegi ei segaks, kuid seegi eriti ei aitand, kuna peale üht hommikujointi sain teada et pean sivaruttu kontorisse ronima, oma keeletunniks. Jõudsin sinna, sain 20 mintsa keelt ja sülitasin seejärel.. Fodass kui väsinud ma olin. Kuid pidin poolteist tundi tühja passima kuni Ewa kohale jõudis. Ajasime veidi juttu kuid ma ei suutnud kaua ning ütlesin et lähen puhkama. Seejärel läksin koju ja magasin kuni poole 9ni, kui avastasin et ohh vittu, pean paari tunni pärast rongijaamas olema Chrisil vastas kes peaks Laupäev koos kambaga Albaaniasse minema. Okey ronisin kohale, sain kokku ja peale kiiret taksot läksime damoi,kuhu ka mõni hetk hiljem jõudsid Hollandlased koos Mauroga.. Paffisime seejärel jälle ühe paksukese ning siis läksin magama.
Hommikul aga sain sõnumi et kontorivõti on minu pool ja ma pean 10ks kontoris olema.. Okey roomasin kohale, passisin tund aega kuni keegi tuleks ja siis tõmbasin nahhui.. Sain kodus paar tundi magada.
Päeval polnud miskit huvitavat, kuid õhtul plaanisime veelkord chrisiga välja minna et naisi sebida ja juua korralikult. Alustasime rakija pitsidega ja kui piisavalt täis olime jõudsime kesklinna. Esimene kord rachekor ei toimind kuna järjekord oli kuradima pikk ja peale pooletunnist ootamist tõmbasime nahhui. Niipea kui Base' jõudsime suleti seegi.. Peale seda proovisime kõige hullemasse ööklubisse sisse saada, kuid see oli täielikult suletud, faking Positive nahui. Igaljuhul läksime sala-alkopoodi ja ostsime õlle ning istusime pargis maha et laulda,karjuda ja niisama vestelda. Peale seda kui mingid piffid ütlesid et Rachekor on ainus avatud klubi tol õhtul saime idee et prooviks uuesti.. Kuid seejärel avastasime järjekordselt et lühharitega pole meil munnigi teha, ja võtsime takso.. Jõudsime koju 4 paiku ja peale seda lihtsalt laskusin voodisse.

Ohrid – nema šansi

Laupäeva hommik oli keeruline, olin vaid 5 tundimaganud kui 9 ärkasin et teised Albaania tripile ära saata. Siis aga avastasin et Chris on ikka veel liiga vittus et kuskile minna, ja ronisin siis ise välja et teistega hüvasti jätta. Ewa oli veits pettunud et Chris nii lapselikult käitus kuid soovisin talle parimat reisi kuna ta oli liialt stressis liiga pikalt Bitolas olemisest.
Koju jõudsin olin rämedalt väsinud ja rullisin ühe J et ära vajuda, kuid türaaaa küll :D 10 mintsa hiljem tuli sõnum Chippilt, et tema ja ta tiim on poole tunni pärast Bitolas ja valmis Ohridisse minekuks. Tund hiljem jõudsid nad mu korterisse ja mina olin ikka veel jumala vittus, väsinud ja pohmakaga. Kuid Chippy see mees oskab veenda inimesi ja kuna ma olin niikuinii veel veitsa mases mõtlesin et sitta kah saab Fun olema, ja veel sitaks.
Seega vaikselt tibusammudel ja kannatades ronisime tee äärde et hääletama hakata. Töötasime 2's tiimis ehk pohmakaga ja ilma – Chris ja mina, ning Chippy, Astrid ja Artur. Loomulikult said pohmakata inimesed enne meid auto peale, kuid see ei kõigutanud meid, ma jõin tee ääres ühe õlle ära ja tunne läks paremaks. Järsult varises ühe veoauto puidulaadung keset teed ja see oli shokeeriv kuid minu kui sassis meelele naljakas samal ajal. Seega läksin teisele poole teed istuma ja ootama millal tee vabaks saab. Kuid kohe peale vabanemist peatus üks auto ja kihutasime selle peale. See viis meid aga otseteed Ohridisse, ja maha saades järasime ühe bureki ning õlle näpus liikusime teistega kokku saama.
Nemad omasid aga plaani minna mingi kalju otsa kirikut vahtima. Ma ei saanud üksi passima ka jääda, seega võtsin veel ühe õlle ja lonkasin kaasa. Tee peal sai veits veesõda peetud ja kui kohale jõudsime üllatas meid see vaade korralikult, Kirik ise, kalju, ja rand, FODASSSSS. Peale seda plaanisime süüa osta, ning minna 20 km eemal asuvasse randa.
Peale söömat ja taksot randa olime kohal, ning algul mõtlesime et see oli sitt mõte, kuna telkimisplatsi eest pidi maksma ja kõik ilusad naised paistsid olevat ära minevat. Kuid siiski liikudes läbi karavanimere jõudsime meie spotini ning lõime telgi püsti. Kui nägime milline rand oli jõudsime järeldusele et tulek polnud üldse halb mõte. Seejärel läksime ujuma,mis oli ülivärskendav peale hääletamist ja rämedat pohmakat.. Seejärel ostsime joogid ja hakkasime telgi juures vaikselt pihta, misjärel liikusime edasi ühte baari ranna äärel. Mõned joogid siia-sinna, jääkuubikute sõda ja lollused, ning olime valmis lolliks minema. Mõni hetk hiljem, kui vaatasin parajasti üht piffi baarileti ääres, tuli ta järsku minu poole ja suudles mind põsele, esimene küsimus oli fodass :D:D kust ma tean sind, ja kahjuks polnud vastus nüüdsest vaid organisatsioonist, kuid mis seal ikka, järgmine kord kutsun kohvile või miskit :D.
Olime parajalt täis ja mingi 1 paiku tuli hull idee et peaks ujuma minema, mitte lihtsalt vaid skinny dipping ja noh mul oli pohhui, seega hüppasime kõik järve, ning avastasime uue hobi.. Jällegi kõik koos üritasime ühe paadi peale saada mis oma 100 meetrit kaldast eemal ankrus seisis, kuid kui peale tunniajalist proovimist ja ebaõnnestumist karjus rannavalvur meile what the fuck are you doing get tha fuck off, saime aru et peab punuma. Seejärel läksime tagasi baari, jõime edasi ja otsisin pilguga toda baaridaami, kuid kui see ei õnnestunud keskendusin endiselt joomisele. Mõni hetk hiljem peale seda kui telgist ka viimane õlle joodud läksime otsima kohta kust tasuta juua saada. Seegi ei õnnestunud kuid lõpetasime otsimise ühel House muusika peol ning niisama nautisime õhkkonda. Artur tegi meile ühed tekiilapitsidki välja ja elu oli ikka veel ilus.. Alles siis kui 4 või 5 paiku telgi juurde jõudsime, istusime maha ja haudusime plaani et kas magama minna või teha miskit huvitavat.
Ja justkui imeväel jõudis meie juurde mingi tüüp kes lihtsalt ütles „Anybody wanna join me for a joint“ ja mu vastus oli loomulikult fooodasssssssssss, ofcourse. Ja türa, see oli hea joint ja sigakange maff, ning peale seda olin ma ikka kuradima vittus. Istusime ja irnusime kõige mõttetumate asjade üle.. Nagu näiteks meenus Mauro ütlus „You put your funnypants on“ või siis mõtlesime mida Agris tha almighty assassin teeb jne jne. Ma olin naerukrampides enamuse ajast ja lihtsalt lebasin maas veereldes edasi-tagasi. Seejärel ronisime kõik telki, kuid see oli nii kuradi naeruväärne, 4 meest, üks naine, ja ühes telgis, see oli reaalselt nagu kilud karbis, ja ma veetsin mingi tund aega lihtsalt irnudes, kuna ka Chris ei suutnud irnumist lõpetada, a lõpuks ajas me irnumine ja tõmblemine Chippi ja Astridi veits närvi ning nad tõmbasid jeehat telgist.
Ma ise sain kuradima 2 tundi magada vist, kuni telgis olemine muutus võimatuks, ja see tundus kui saun. Tulin välja, küsisin kelleltki tobi ja kui selle ära tõmbasin tundsin et olen ikka veel putsis :D. Normaalne raisk, pohmeela, ikka veel sassis, ja kuradima väsinud tõmblesin ringi kuni 9ni, ning seejärel läksime ranna äärde, kus viskasime lamamistoolile pikali, ja see oli parim tunne sel päeval. Mõnus vari päikse eest mõnus ase ja kerge tuuleiil järvelt, see tundus olevat justkui paradiis, mida vaid filmidest olen juhtunud nägema. Magasin seal tunnikese, kuni meilt taheti raha selle eest nõuda, ning seejärel tõmbasime lihtsalt nahhui ja ütlesime et meil pole sentigi ja meid ei koti.
Käisin korra ujumas veel ja tsekkisin baari kuid baaridaami polnud sääl.. Siis kogusime end kokku, sõime veidi ja asusime teele, bussiga Ohridisse ja sealt jätkasime hääletades. Ja otseloomulikult oli chippy tiim rohkem õnnega koos kui meie. Me chrisiga olime lihtsalt parajalt pasa sisse määritud. Kuid tund aega peale neid saime siiski auto peale ning otse Bitolasse. Jõudsime korteri juurde lootes et viimaks saab puhata, viimaks saab magada, kuid eiii, mul polnud võtit kaasas ja Agnes oli ka kuskil ära, seega passisime tund aega maja ees, vahepeal kõik sendid kokku korjates, vee ja tobi jaoks.
Sejärel läksime korraks poolakate korterist läbi ja sain oma võtme, jõudsin tagasi, sõin ühe võiku ja käisin pesemas end ning seejärel lihtsalt kustusin ära, mingi 8 paiku õhtul juba, ja ärkasin alles 8 hommikul
Aitäh